Keskkonnaminister Marko Pomerants ütles, et lõhnahäiringu teema Muugal on inimestele jätkuvalt aktuaalne, kuna aastas laekub paarsada kaebust ebameeldiva lõhna kohta. „Piirkonna eripäraks on  naftasaaduste transiit ning  kõigi ettevõtete koosmõjus tekib häiring keskkonnale, mida kontrollida on mõneti keeruline. Tänaseks on astutud konkreetseid samme lõhnahäiringu leevendamiseks, näiteks  21 e–nina paigaldus, mis reaalajas õhusaaste mustrit jälgivad, samuti on algatatud hea koostöö ettevõtetega, kes teemat tõsiselt võtavad,“ rõhutas Pomerants.

 

“Tallinna Sadam on koostöös operaatorite ja partneritega viimastel aastatel teinud märkimisväärseid jõupingutusi ja investeeringuid, et leida parimad lahendused Muuga sadamast lähtuva õhu- ja mürasaaste vähenemiseks ja probleemide ennetamiseks,” ütles Tallinna Sadama juhatuse liige Marko Raid.

 

Teisipäevasel keskkonnapäeval andiski Tallinna Sadam omavalitsustele ning kogukondade ja riiklike ametite esindajatele ülevaate ajakohastatud Muuga sadama õhukvaliteedi jälgimise keskkonnajuhtimissüsteemist, sh tänavu kevadel käivitatud lõhna- ja tuulesensoritel tugineva e-Ninade projekti esialgsetest tulemustest.

 

“Koostöös Muugal tegutsevate terminalidega, Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnameti ja Keskkonnainspektsiooniga paigaldasime sadamaalale 21 lõhnasensorit ja 4 tuuleandurit, mille abil õhu keemilist koostist ja selle levikut reaalajas jälgida,” kirjeldas Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasik. “See omakorda annab meile võimaluse vajaduse tekkides varasemast kiiremini reageerida.”

 

Lisaks tutvustas Keskkonnauuringute Keskus Muuga-Maardu piirkonna õhukvaliteedi uuringut ja selle järeltegevusi ning Keskkonnaamet andis omaltpoolt ülevaate piirkonna lõhnaprobleemi lahendamisest koostöös Muugal naftasaadusi käitlevate operaatorfirmadega.

 

Ühtlasi tutvustas Akukon OY Eesti Filiaal teisipäeval omavalitsustele ning kohalike kogukondade ja riiklike ametkondade esindajatele ka Muugal läbi viidud mürauuringut.

 

“Uuring kaardistas kõik sadama müraallikad alates seadmetest ja lõpetades tööprotsessidega nagu näiteks laadimine ja lossimine, tõstukite ja rongide liiklus, vedurite manööverdamine,” lausus Ellen Kaasik. “Analüüs annab meile ka soovitused erinevate leevendusmeetmete osas, et tagada  sadamast lähtuva mürareostuse taseme vastavust kehtestatud piirväärtustele ning  parandada ümbritsevatekogukondade ja elanike elukvaliteeti.”

 

Muuga sadama keskkonnapäeval osalesid erinevate huvigruppide esindajad, sh. Viimsi ja Jõelähtme valla elanikud  ning vallaametnikud, Muuga sadama  ja sadamas tegutsevate ettevõtete esindajad ning  erinevate riiklike ametkondade ametnikud.